Kujunemine ajas
Prantsuse revolutsiooni järgsel ajal peeti patriootlikuks loobuda rokokoo-stiilis õukonnamoele omastest liialdustest. Proletariaadi seas levinud lohakas tänavamood aga tulevasi valitsejaid ei rahuldanud. Napoleon leidis sobivad eeskujud antiikmaailmast, kogu Mandri-Euroopa meestemood aga Inglise maa-aadli rõivastusest. Samal ajal mõjutas naiste ampiirstiilis moodi omakorda Pariis, kus vaimustuti nii antiiksest kui ka orientaalsest.
Kuni 19. sajandi keskpaigani oli meeste rõivamood veel üsnagi silmatorkav ja värviline. Juba 18. sajandi lõpus moepilti ilmunud Inglise dändy ja tema prantsuse analoog incroyable kujutasid endast vaoshoitult kuid samas hoolikalt ja elegantselt riietuvat härrasmeest. Rafineeritud meheliku elegantsi propageerijaks peetakse lõbujanulise George IV soosingusse sattunud Beau Brummelli (1778-1840).
Härrasmees ei väljunud kodunt ilma peakatte ja kinnasteta. Lahutamatuks kaaslaseks oli tal vihmavari või jalutuskepp. Tähelepanu pöörati luksuslikele detailidele (lipsunõel, jalutuskepi nupp, uurikett). Kaelasidemed valmistati batistist, musliinist või siidist ja nende sõlm muutus lihtsamaks ristlipsuks. Tumedast ühevärvilisest kangast visiit- ehk sabakuube kanti mustrilise vesti ja põlvpükstega, mis taandusid alt kitsenevate ja paelaga talla alt kinnitatud pikkade pükstega.
Äriringkondades tekkis vajadus esindusliku ametirõivastuse järele ja moodsaks meestemoe määrajaks sai ärietikett. Aadlitiitli asemel oli olulisem, millega mees perele elatist teenis. Kivisöetolmuses linnakeskkonnas askeldav härrasmees muutus oma sinistes, hallides ja pruunides toonides kangast rõivastuses üha tagasihoidlikumaks ja silmatorkamatumaks, moodustades sobiva tausta viktoriaanilikul ajal romantilisemaks muutunud naistemoele. Daami välimust peeti abikaasa jõukuse mõõdupuuks. Üha laialdasemat tunnustust leidis ümara põhjaga kõvakübar ehk Bowler (ka derby, billycock). Selle võtsid meelsasti omaks ka keskklassi ametnikud (sh ka teenrid). Pikk-kuued (visiitkuub e sabakuub, sako kuub), triibulisest riidest püksid.
19. sajandi teisel poolel jõudsid härrasmehe garderoobi idamaiste mõjutustega kodukuued ning senistest esindusvormidest tunduvalt lihtsama joonega spordi- ja vabaajarõivad. Moodsate harrastuste tõttu moodustasid suvise rõivakoosluse madalapõhjaline õlgkaabu (boater) ja bleiser, mille juurde kanti triibulisi pükse. Juuksed olid üle pea või lahku kammitud ja pumati/briljantiiniga peadligi silutud, vuntsid määritud ja koolutatud.
Meeste kuued muutusid lühemaks ja kasutusele võeti uut tüüpi kaelaside (four-in-hand). Triiksärgi püstised kraenurgad murti alla tagasikeeratud kraeks. Kanti pehmema vormiga ülikonda, mille kuube nimetati lounge suit. Pehme kitsa servaga kaabu homburg või lame sonimüts, mida kandsid ka emantsipeeruvad naised. Heledast flanellist vabaaja ülikond. Sajandivahetusel ilmusid seniste nööpsaabaste asemele paeltega kingad.
Perefirma. Krahv d’Orsey. Jõukad kliendid, ingl kuninliku perekonna ratsutamis- ja jahikostüümid. Teda varustas materjaliga Lyntoni kangavabrik. Hulgaliselt tuli tellimusi populaarseks muutunud naiste rätsepakostüümile.
19. sajandi keskel avas ärimees Henry Poole esimese rätsepatöökoja Londonis, Savile Row’l. Kvaliteetsed kangad ja suurepärane teostus …maine… tõid kliente mandri-Euroopast. Londonist kujunes arvestatav meestemoe keskus.
Savile Row rätsepaäridest on tuntumad Davies and Son, Gieves & Hawkes, H. Huntsman & Sons, Hardy Amies, Henry Poole & Co, Norton & Sons, Nutters of Savile Row (a-st 1969) ja Ozwald Boateng.
Ameerika vanimaks meeste valmisrõivaste tootjaks peetakse 1896.aastal rajatud pereettevõtet Brooks Brothers. Alustanud meeste triiksärkide (M! nööbid kraenurgas) tootjana, omab firma praeguseks üle 200 kaupluse Am-s ja 70 teistes maades.
Vt http://www.brooksbrothers.com/
Kuni 19. sajandi keskpaigani oli meeste rõivamood veel üsnagi silmatorkav ja värviline. Juba 18. sajandi lõpus moepilti ilmunud Inglise dändy ja tema prantsuse analoog incroyable kujutasid endast vaoshoitult kuid samas hoolikalt ja elegantselt riietuvat härrasmeest. Rafineeritud meheliku elegantsi propageerijaks peetakse lõbujanulise George IV soosingusse sattunud Beau Brummelli (1778-1840).
Härrasmees ei väljunud kodunt ilma peakatte ja kinnasteta. Lahutamatuks kaaslaseks oli tal vihmavari või jalutuskepp. Tähelepanu pöörati luksuslikele detailidele (lipsunõel, jalutuskepi nupp, uurikett). Kaelasidemed valmistati batistist, musliinist või siidist ja nende sõlm muutus lihtsamaks ristlipsuks. Tumedast ühevärvilisest kangast visiit- ehk sabakuube kanti mustrilise vesti ja põlvpükstega, mis taandusid alt kitsenevate ja paelaga talla alt kinnitatud pikkade pükstega.
Äriringkondades tekkis vajadus esindusliku ametirõivastuse järele ja moodsaks meestemoe määrajaks sai ärietikett. Aadlitiitli asemel oli olulisem, millega mees perele elatist teenis. Kivisöetolmuses linnakeskkonnas askeldav härrasmees muutus oma sinistes, hallides ja pruunides toonides kangast rõivastuses üha tagasihoidlikumaks ja silmatorkamatumaks, moodustades sobiva tausta viktoriaanilikul ajal romantilisemaks muutunud naistemoele. Daami välimust peeti abikaasa jõukuse mõõdupuuks. Üha laialdasemat tunnustust leidis ümara põhjaga kõvakübar ehk Bowler (ka derby, billycock). Selle võtsid meelsasti omaks ka keskklassi ametnikud (sh ka teenrid). Pikk-kuued (visiitkuub e sabakuub, sako kuub), triibulisest riidest püksid.
19. sajandi teisel poolel jõudsid härrasmehe garderoobi idamaiste mõjutustega kodukuued ning senistest esindusvormidest tunduvalt lihtsama joonega spordi- ja vabaajarõivad. Moodsate harrastuste tõttu moodustasid suvise rõivakoosluse madalapõhjaline õlgkaabu (boater) ja bleiser, mille juurde kanti triibulisi pükse. Juuksed olid üle pea või lahku kammitud ja pumati/briljantiiniga peadligi silutud, vuntsid määritud ja koolutatud.
Meeste kuued muutusid lühemaks ja kasutusele võeti uut tüüpi kaelaside (four-in-hand). Triiksärgi püstised kraenurgad murti alla tagasikeeratud kraeks. Kanti pehmema vormiga ülikonda, mille kuube nimetati lounge suit. Pehme kitsa servaga kaabu homburg või lame sonimüts, mida kandsid ka emantsipeeruvad naised. Heledast flanellist vabaaja ülikond. Sajandivahetusel ilmusid seniste nööpsaabaste asemele paeltega kingad.
Perefirma. Krahv d’Orsey. Jõukad kliendid, ingl kuninliku perekonna ratsutamis- ja jahikostüümid. Teda varustas materjaliga Lyntoni kangavabrik. Hulgaliselt tuli tellimusi populaarseks muutunud naiste rätsepakostüümile.
19. sajandi keskel avas ärimees Henry Poole esimese rätsepatöökoja Londonis, Savile Row’l. Kvaliteetsed kangad ja suurepärane teostus …maine… tõid kliente mandri-Euroopast. Londonist kujunes arvestatav meestemoe keskus.
Savile Row rätsepaäridest on tuntumad Davies and Son, Gieves & Hawkes, H. Huntsman & Sons, Hardy Amies, Henry Poole & Co, Norton & Sons, Nutters of Savile Row (a-st 1969) ja Ozwald Boateng.
Ameerika vanimaks meeste valmisrõivaste tootjaks peetakse 1896.aastal rajatud pereettevõtet Brooks Brothers. Alustanud meeste triiksärkide (M! nööbid kraenurgas) tootjana, omab firma praeguseks üle 200 kaupluse Am-s ja 70 teistes maades.
Vt http://www.brooksbrothers.com/